Truck Motors - Veokite akud

Huvitav, et teistel veokitel pole sellist akudeprobleemi kui just Volvodel. Uued Volvod kutsutaksegi ju hellitavalt ELEKTRIAUTO...

Ega auto tootja ei ole kunagi süüdi.

tundub et teeninduse mees on ka demagoogiat õppinud...varsti võib poliitikasse minna....siuke häma , ea, kas ta ise ka aru sai mis seletas ?

See mees on küll kogu maailma peale vihane. Teistpidi, autos 24V ja mingi 200Ah akud. siis kui kuradi palju neid lampe seal korraga põleb, et hommikuks kõik süsi on?

Eks sõltub ka mis kero autol peal on, et kas nn kuiv või märg kero. Kunagi ka selle uue Volvoga millel oli peal märg kero mis tarbib rohkem elektrit. Jätsin mäletamist järgi auto õhtul seisma täis akudega (vähemasti arvuti näitas, et kõik pulgad olid täis). Enne magama minekut panin kero tööle (muud tarbijad väljas). Umbes viie tunni pärast õnneks ajas auto mu üles häirega, et akud peaaegu tühjad (ehk viimane punane sektor oli veel järgi 6 sektorit kokku millest 5 valged). Panin siis kohe auto tööle ja tiksus mul siis umbes kaks tundi ja tootis tagasi kaks sektorit. Muidu olin kuulnud et märja keroga peaks saama kuskil kaheksa tundi hakkama ennem kui auto sekkub. Ju siis mu auto akud ei olnud enam nii heas seisukorras, et pidasid umbes viis tundi vastu.
Kuva kero peaks ikka tükk maad kauem vastu pidama.

Kle koit, miks sa oma sõnu sööd? Kui need uue generatsiooni volvod tulid ja sa koolitusi tegid. Siis oli esimene jutt, et kohapeal auto käimine, on kulu jne. Viib fleedi punktid alla ja alati auto seisma. Nüüd jutt, et ainult kohapeal käima jne. Mida sa jahud, hakka tunnistama, et see on Volvo jama. Miks siis teistel tootjatel, seda probleemi pole. Nendes ju elavad ka n-ö sama juhmakad juhid ju

Lühidalt oli jutu iva see, et;
Veokis ööbides/elades tuleb vool akudest, mitte elektrijaamast ja akudesse on salvestunud teatud hulk mida tarbida saad.
Parem on kui saad akud taas laadima panna 24 V juures, see ei vähenda tavaliste akude salevestusmahtu ehk eluiga. Geelakudele see nii palju mõjuda ei tohiks.
Ükski auto generaator ei suuda akusid täis laadida, seda suudab ainult statsionaarne akulaadija ehk võimalusel laadida akusid tavalaadijast ja soojades tingimustes.
Kasutada akude energiat mõistlikult ehk laadida oma arvutid ja nutiseadmed täis sõidu ajal.
Tundke tehnikat millega tööd teete, ehk uuemates autodes on rohkem elektrit tarbivaid seadmeid, isegi kui otseselt seda ei kasuta, nagu näiteks uuema mudeli Volvo puhul ukse lahti hoidmisel on teatud elektroonika plokid aktiivsed ja selle peatab kui sulged ukse.
Kontrolli aku vedeliku taset ja tiheduse taset, mitmetel juhtudel teeb seda esindus. Esindustes ja muudes akudega tegelevates ettevõtetes on olemas ka akude tester mis näitab kui palju energiat konkreetne aku suudab salvestada.
Lisa infoga akude kohta varustas mind aku eksperdid ehk aku.ee

Täpselt aasta ja 149 000 km - mitte kordagi lisalaadimist ega tühikäiku suvel öösel ja päeval seisukliimatades või talvel ahjutades. TV (klass A) läbi inverteri, viimase 24h pausi ajal tiksus ahi kogu aeg ja raamatut lugesin 5h seinalambiga. See eksperiment lõppes ikkagi sellega, et mootori käivitasin peale kohvi valmimist - tavaline 500W(?) masin siis. Akujälgimist on olnud kõvasti, auto on uus ja tundmatu. Külmkappi pigem pole kasutanud, seda pean lisama. Ja siis olen üpris liberaalselt vooluga ringi käinud. Erinevalt Volvost ei kostu ukse avamisel klapiklõbinakoori, vahest on murekoht seal. Ahjaa - peomees ei ole ja tilkuva ilanirega ei ärka, paistvat pohmakat peletamas voolutusehirm. Küll kipun uinuma töötava teleriga, ise lülib end mõne tunniga välja ja hommikul (enam isegi mitte õrnalt pabistades) lülitan inverteri välja. Et peale akuchecki lülitada käima kohvimasin. Niiet, saab küll. Ja kui ei saa, siis saab vähemalt probleemi natuke tunnistada. Sest teised ju saavad?
Mitte, et tahaks väita kõikide juhtide ennastsalgavaid ponnistusi säästmaks tarbimist aga vist läks natuke hinge see "kõikonsaamatud".

Lühidalt öeldes on jutu iva pigem see, et Volvo insenerid panid akud tegema asju, mille jaoks need mõeldud ei olnud.
Nagu Koit ka 10:15 ütleb on tegemist käivitusakudega, mitte süvatühjenemisakudega. Käivitusaku on loodud andma välja lühikest ja võimast voolukogust, mitte toitma seadmeid pikemalt ja väikese voolutugevusega. Mida vähem pliiakust voolu korraga välja võtta, seda rohkem laadimistsükleid see vastu peab ja kui aku iga õhtu tühjaks tõmmata siis surebki aku kiiremini ära.
http://pvcdrom.pveducation.org/BATTERY/Images/image032.gif Antud lingil toodud pilt näitab graafiliselt hästi ära pliiakuaku mahtuvuse kasutamise ja laadimistsüklite arvu suhte. Graafikult on näha, et kui kasutada käivitusakut ainult käivitamiseks siis saab aku teha ligi 800 laadimistsüklit, enne kui mahtuvus hakkab märgatavalt vähenema, samas kui 100% tühjenemise korral on see number ainult 50. Ja kui veok laeb akusid nii, et tunniga on akudes ainult 2-5Ah voolu juurde tulnud siis on selle voki elektrisüsteemis midagi väga kapitaalselt valesti. Normaalne laadimisvool peaks olema 1/10 aku mahtuvusest, ehk 210Ah akut peaks laadima ligi 21A suuruse vooluga ja tunni möödudes peaks akus olema 21Ah.
Ristol soovitan uurida SkelStart Engine Module toodete kohta. Tegemist on Eesti tootega, mis võimaldab veoki mootorit käivitada ka siis kui akude pinge on madalam kui vaja. Samuti vähendab see koormust akudele kui on tegemist näiteks jaotusvedusid tegeva veokiga, mille mootorit pidevalt käivitatakse ja seisatakse. (Ei ole ise antud tootega kuidagi seotud.)

Kas tõesti ainult 150A generaator volvol. Isegi mul sõiduautol on 180A genekas peal.(mb 280cdi)

Mingitel vanadel audidel oli madalpinge kaitse. Ei last akut tühjaks kasutada ja said auto alati käima. Veokitele oleks seda vaja.

varsti pannakse käivitusmootor ka lisaks et saaks ikka käima ilma akudetta.
tehas ikka on teinud siis ilusa möödalasu.
statsionaarne genekas vist ainuke reaalne lahendus.kui ikka 45 tundi tiksuda vaja.
nagu matkaautodel vist muud moodi ei saakski.
uuel scanial pidi sama mure olema.

Igati asjalikud märkused mitte ainult veokitega vaid ka tava sõiduautodega sõitvatele inimestele. Aku eluiga ei ole igavene, parameetrid nagu aku mahutavus (Ah) ja külmkäivitusvoolu suurus (CCA) on pidevas languses läbi aku terve kasutusea. Akut võib võrrelda ämbriga, ämbris on täpselt niipalju sees, kui sa sinna sisse paned, ning täpselt niipalju saad seda ka kasutada. Kuid selles ämbris on ka väike auk, kus kohast pidevalt välja niriseb, ning aja jooksul see auk aina suuremaks läheb ja rohkem kaob.
Skandinaavia otsa sõitvatel meestel on juba kaasas käivitusabi, osadel sõidukisse integreeritud lahendus, osadel tavapärane. Need põhinevad superkondensaatoritel, on väiksemõõdulised, kuid annavad palju välja. Saab igakell masina käima, olgu aku kasvõi täiesti tühi.
Teine asi mis pikendab oluliselt kasutuses oleva aku iga, on selle pidev hooldus. See tähendab vastavalt sõiduintensiivsusele sõiduki akude laadimist, mida rohkem lühemaid sõite, seda kurnavam see akule on. Tühja akuga käivitamine tähendab juba otseselt selle peatset lõppu. Selle vastu on ainus ravi tõesti akude laadimine, kuid uuematel/targematel akulaadijatel on olemas ka n.-ö. süvahooldusfunktsioon, ehk aku rekonditsioneerimine, mis tähendab sulfaatunud akude "ellu äratamist", ehk veelgi pikemat aku eluiga. On hea kui seda süvahooldust viidaks läbi vähemalt paaril korral aastas.

Ei taha küll reklaami teha, aga pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Sellised asjad mahuvad iga veoki salongi ära: superkondekaga stardiabi/akutester - http://www.motonet.ee/et/toode/6500253/TELWIN-Startzilla-3024-akutesterkaivitusabi-12-24V ja üks normaalne laadija: (konkreetsel mudelil ka generaatori-/starteri-/akutester peal) - http://www.motonet.ee/et/toode/455616/TELWIN-DOCTOR-CHARGE-50-akulaadija-tester-61224V-10600Ah

To Kris: Sul võib olla ka 200a genekas peal aga aku võtab voolu vastu ühtemoodi aeglaselt ning enamus geneka ampreid on seal ikka n-ö jõude...nii et su väide oli asjakohatu..see 150A genekas keedab vabalt need pealolevad akud kiirelt küpsisteks kui ainult lubada peale anda..Aga unustada ei tohi et vool välja tuleb akust kordi kiiremini kui sinna sisse läheb.

To Koiduke:Koit seletas peenelt ja päris põhjalikult need nüansid ära. Ta on teinud väga palju teste ning katsetusi mis kus ja kuidas...ka tema õpib kogu aeg niiet kindlasti polnud tal veel täit infot sel ajal kui autod väga uued olid, seega ei saanud ta teada neid kõiki nüansse mis nüüdseks on välja uurinud vaid toetus palju tehasest tulnud materjalidele. Lolliks seda meest pidada ei saa, juba ainuüksi tema abiga tulemused autojuhtide võistluste mentorina räägivad enda eest...lisaks on tal haiglane huvi uurida asju süviti kui see näib üsna lahendamatu probleemina ja sellest on tulnud suurt kasu ka tema ümber toimetavatele kaastöötajatele.

Mart: paljud veokajuhid on avastanud Skeletoni lahenduse, superkondensaator käivituse jaoks mis väga ruttu uuesti täis lükatakse kui auto on käivitunud...nii et jääb ära mure kus autot käima ei saa...akude riknemise probleemi süvatühjenemisega see muidugi ei lahenda. Aga kuna nurinat on palju siis tegeletakse probleemiga kõrgemal tasemel, üks lahendus on nt 2+2 akudega veokid(2 akut auto ja 2 juhi jaoks)

Mart,see juba mehejutt.olen jamanud volvo akudega juba neljandast reisist,nüüd siis 14 kuud ja vist täielik puuks kui kerot pean hakkama kasutama